Elurikka haljastuse kataloog

Elurikka haljastuse kataloogist

Elurikka haljastuse kataloog on pidevalt täienev andmebaas ligi 800 taimeliigiga, mis on koostatud tolmeldavate putukate heaolu silmas pidades. Siit saad otsida meie kliimasse sobivate taimede seast just sulle sobivate omadustega taimi aeda, parki või tänavale. Kataloogi kasutades saame teha teadlikuma taimevaliku ja eelistada neid taimi, mis pakuvad suuremat lisandväärtust meie putukatele, lindudele ja kogu elurikkusele. Kataloog on abiks igale aiapidajale, aiakujundajale ja maastikuarhitektile. Istutame oma koduümbruse elurikkaks!

NB! Elurikka haljastuse kataloog on täienemisel! 2023. aasta sügiseni lisandub iga kuu uusi fotosid – nii kuidas kataloogis pildita olevad taimed õide lähevad!

Otsinguväljadest lähemalt

Kataloogist saab taimi otsida kõrguse, õite värvi, vajalike valgus- ja niiskustingimuste ja muude näitajate järgi. Iga taime kohta saab 5-palli skaalal teada, kui väärtuslik on ta tolmeldajatele ja milliseid tolmeldajarühmi ta ligi meelitab. Otsingute tulemused saab pdf-formaadis alla laadida.

Järgnevalt toome mõned selgitused otsinguväljadelt leiduva info kohta.

  • Taimede kõrgusvahemik – kui taim kuulub mitmesse kõrgusvahemikku, siis järelikult on saadaval erineva kõrgusega sorte. Uuri täpsemat infot sortide kohta puukoolide ja aiandite kodulehtedelt.
  • Õite värvus – okaspuudel näitab õievärv noore emaskäbi värvust.
  • Kasvupinnas – info lubjalembeste (pH üle 7,2) või hapulembeste (pH kuni 5,5) taimede kohta on märgitud vastava liigi lisainfo lahtris.
  • Kompositsioon – aktsenttaim on mingil vegetatsiooniperioodi hetkel tähelepanuväärse struktuuri, kasvukuju, õite või viljadega. Taustataim on tagaplaanile jääv, enamasti tagasihoidliku väljanägemisega, aktsendile tausta moodustav või taustakoosluse osana olev taim.
  • Kasutuskoht – aeda sobivad rohkem tähelepanu ja hoolt nõudvad taimed, samas kui tänavale sobivad pikaealised ning erinevatele kasvutingimustele, põuale ja saastele vastupidavad taimed.
  • Päritolu – looduslik taim on Eesti looduses kasvav pärismaine taimeliik; kultuurtaim on teisest Euroopa regioonist või maailmajaost tahtlikult või tahtmatult sisse toodud taimeliik.
  • Muud omadused –
    • Loodushaljastuse komponenttaimed on eesti pärismaised taimeliigid (nii 1-aastased kui ka püsikud), mille seemned on kogutud või kasvatatud Eesti või naaberriikide looduses. Neid taimi sobib kasutada looduslike alade taastamiseks ja mitmekesistamiseks.
    • 1-aastase lilleniidu komponenttaimed on 1-aastased kultuurtaimed (nt keerispea, kurgirohi, saialill), millega saab üheks suveks luua värvikirevaid lilleniitusid. Need taimed ja nendest koosnevad lilleniidu segud sobivad kasutamiseks aias jm kultuurmaastikul, kuid invasiivsusohu tõttu pole mõeldud kasutamiseks looduslikel aladel.

Mida tähendab “väärtus tolmeldajatele”?

Väärtus tolmeldajatele on kvalitatiivne hinnang viie palli skaalal (0…4), mis tugineb erinevatel kirjandusallikatel, uuringutel ja ka isiklikel katsetustel-vaatlustel. Hinnang võtab arvesse taime võimet pakkuda nektarit ja õietolmu ning meelitada ligi liigiliselt ja arvuliselt erinevaid tolmeldajaid.  

  • „0“ – Taim ei paku tolmeldajatele nektarit ega õietolmu. Sellist õistaime ei sobi kasutada tolmeldajasõbralikus haljastuslahenduses.
  • „1“ – Taim pakub tolmeldajatele väga vähe huvi. Sellist õistaime ei sobi kasutada tolmeldajasõbralikus haljastuslahenduses, v.a ülekaalukatel esteetilistel kaalutlustel. 
  • „2“ – Taim pakub tolmeldajatele nektarit ja/või õietolmu ja pakub tolmeldajatele keskmist huvi. Selle keskpärase hindega looduslik taimeliik on siiski oluline komponent looduslikes ja rajatud niidukooslustes. Kuigi ta võib pakkuda huvi mitmetele tolmeldajaliikidele, ei külasta tolmeldajad tema õisi silmatorkavalt sageli. Selle hindega kultuurtaim pakub huvi üksikutele tolmeldajaliikidele, keda võib mõne taimeliigi õitel olla ka arvuliselt palju. Seevastu tolmeldajasõbralikus haljastuslahenduses võiks asendada selle liigi kõrgema väärtusega kultuurtaimega.
  • „3“ – Taim pakub tolmeldajatele ohtralt nektarit ja/või õietolmu ja pakub tolmeldajatele suurt huvi. Tolmeldajasõbraliku haljastuslahenduse tugitaim.
  • „4“ – Taim pakub tolmeldajatele ohtralt nektarit ja/või õietolmu ning pakub erakordselt suurt huvi erinevate liigirühmade liikidele. Tolmeldajasõbraliku haljastuslahenduse tugitaim.

Pole hinnanguga nõus? Saada fototõestus putukavail@tallinnlv.ee!

Kes on tolmeldajad?

Tolmeldajad on kasulikud putukad, kes lendavad õielt õiele, kandes kaasas õietolmu ja aitavad läbi viia taimede risttolmlemist. Tänu tolmeldajatele viljuvad taimed paremini, saak on ilusam, ühtlasem ja suurem. Tolmeldajateks on näiteks kimalased, erakmesilased, meemesilane, sirelased, päeva- ja ööliblikad.

  • Kimalased – meemesilasest ümaramad ja karvasemad putukad; silmatorkavate kollaste, mustade, punaste, valgete või pruunide vöötidega. Elavad enamasti kuni 100-liikmeliste kolooniatena. Eestis 29 liiki.
  • Erakmesilased – mitmekesise suuruse, välimuse ja mustriga mesilased, kuid enamasti meemesilasest väiksemad ja peenemad. Elavad üksikeluliselt, peamiselt pinnasekäikudes, aga ka surnud puidus ja taimevartes. Eestis 245 liiki.
  • Oligolektilised erakmesilased – erakmesilased, kes on kohastunud toituma ja oma järglasi kostitama ainult teatud taimesugukonna (nt liblikõielised, korvõielised) või taimeperekonna (nt pajud, kellukad) taimeliikide õietolmuga. Nektarit võivad nad ammutada ka teistelt taimeliikidelt. Üle veerandi Eesti erakmesilastest on oligolektilised ja kitsa toiduvaliku tõttu suurema tõenäosusega ohustatud.
  • Sirelased – “herilasevöötidega” kärbsed. Vastsed toituvad lehetäidest või taimekõdust, valmikud nektarist. Eestis ligikaudu 300 liiki.
  • Päevaliblikad – värvikirevate tiibadega liblikad, kes lendavad ringi päeval. Valmikud toituvad nektarist. Eestis 98 liiki.
  • Päevaliblika röövikud – röövikud toituvad taimede rohelistest osadest. Andmed röövikute toidutaimede kohta siin kataloogis pärinevad Erki Õunapi ja Urmas Tartese raamatust “Eesti päevaliblikad” (2014).
  • Ööliblikad – enamasti öösel ringi lendavad hallika mustriga liblikad. Kuigi Eestis on üle 2200 liigi ööliblikaid, on siin kataloogis silmas peetud vaid öölasi ja surusid, kes toituvad öösel lõhnavate taimede nektarist.

Aga meemesilased? – Meemesilased (1 liik) eelistavad taimi, mida kasvab ühes kohas palju ja mis annavad palju nektarit ja/või õietolmu. Siin kataloogis meemesilane puudub, sest vähemal või rohkemal määral külastavad nad enamikku tolmeldajatele huvi pakkuvaid taimi. Meemesilasel on kimalastega sarnane taime-eelistus, mistõttu vali kataloogist „kimalased“ ning väärtusklassid „3“ ja „4“.

Kasutatud allikad

Elurikka haljastuse kataloogi sisu loomisel on kasutatud autorite vaatluste ja katsetuste käigus saadud kogemusi ning lisatud ka infot erinevatest kirjanduslikest allikatest. Peamised veebi- ja kirjandusallikad on toodud alljärgnevalt:

Taimed:

Tolmeldajad:

Elurikka haljastuse kataloogi autorid

  • Elurikka haljastuse kataloog valmis 2022. aastal Putukaväila projekti osana.
  • Kataloogi sisu panid kokku maastikuarhitekt Liivi Mäekallas ja elustiku ekspert Meelis Uustal. 
  • Alates 2023. aastast kureerib kataloogi sisu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti haljastus- ja keskkonnaosakond (kontakt: Jana Liiv).
  • Kataloogi fotode autorid on peamiselt Liivi Mäekallas ja Arne Ader. Foto autorlus on näha foto vesimärgil ja/või foto failinimes.
  • Kataloogi veebirakenduse tegi valmis Blueglass Interactive OÜ.

Putukaväila projektist

  • Putukaväil on ökoloogiliselt liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib 6 linnaosa.
    • Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja kõrgepinge õhuliinide koridori.
    • Kõrgepingeliinide viimisel maakaablisse on vabanenud potentsiaal ülelinnaliseks lineaarpargiks.
    • Putukaväila nimetus viitab juba praegu toimivale liikumiskoridorile, mida tolmeldajad (liblikad, kimalased ja erakmesilased) ja teisedki loomarühmad saavad kasutada rohealade vahel liikumiseks.  
  • Putukaväila projekt viidi ellu kahe Euroopa Liidu välisprojekti toel.
    • Nii Augmented Urbans välisprojekti (2018–2020) kui B.Green välisprojekti (2020–2022) rahastati Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd, säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi.
    • Projekti eestvedaja oli Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakond.

Elurikka haljastuse kataloog valmis 2022. aastal Tallinna Putukaväila arendava B.Green projekti raames.

Projekti B.Green kaasrahastab Kesk-Läänemere programm 2014-2020 (INTERREG)